Siiri Kruuse

Laste ja Perede Tugikeskuse juhataja

"Esialgu oli ka meile see lähenemine võõras, kuid Tiia oma energia ja usuga sellesse, mida ta teeb, suutis ära võluda lapsed, lapsevanemad, õpetajad ja tugispetsialistid. Usaldus tekkis juba esimeste lastega tegeledes, kui tulemused olid silmaga nähtavad. Nüüdseks on Tiia tugikeskuse jaoks koostööpartner, kelleta me ei kujuta enam oma tööd ette. Suur aitäh, Tiia!"

Kersti Puusild

Eripedagoog ja psühhosotsiaalne kriisinõustaja

"Lapse juhitud mäng on väga oluline - see suurendab usaldust, uudishimu, õpetab probleemide lahendamist ja arendab sõnavara. Mängimine aitab lapsevanemal paremini oma last tundma õppida, on hea lõõgastumiseks ja õnnelikkuse tunde loomisel. Mängimine toetab ja tugevdab peres paremat omavahelist suhtlust."

⭐⭐⭐⭐⭐

"Aitäh heade soovituste eest. Lisaks sellele, et lasteaia kasvataja märkas, et laps on “maha rahunenud”, on minuga suheldes samuti muutusi märgata - ta on sõbralik, tasakaalukas, abivalmis. Mul on väga hea meel, et on positiivseid märke näha ja teada, et midagi temas muutub."

Liisa T.

5a poisi ema

⭐⭐⭐⭐⭐

"Oleme hakanud lahendama probleeme paberil, nii nagu näitasid - sedasi jõudsime tõesti huvitavate asjadeni! Nüüd võtame eraldi mängu aega, et teha seda üks-ühele lapsega, ja saame aru, et see on kõige rohkem edasiviiv jõud. Suur suur aitäh!"

Kerli K.

6a tüdruku ema

⭐⭐⭐⭐⭐

"Üks-ühele mänguaeg on lapsele väga kasulik olnud ja ta tõesti naudib seda. Iga kord kui mängime on ta rõõmus ja pärast räägib isale, kui põnev tal oli ja mida tegime. Ta tunneb ennast nö juhirollis väga hästi. "

Annika A.

5a poisi ema

⭐⭐⭐⭐⭐

"Lapsel tuli järsku kuidagi palju hirme. Näiteks: Ühest toast teise tuppa minnes kartis pimedust. Kartis kassi, kuigi endal kodus kass. Nähes kuskil multikas pahasid tegelasi, siis eeldas, et need tulevad aknast sisse ka meile koju. Lapse juhitud mängus sain aru, et need olukorrad tõesti on igas mängus sees. Lõpuks tahtis laps ise nendest rääkida ja oleme saanud neist jagu."

Kätlin H.

5a tüdruku ema

 ⭐⭐⭐⭐⭐

"Varem oli laps paigalpüsimatu ja pealetükkiv, ei jätnud nn ”hingamisruumi” - vähem kui kahe kuuga on olukord täiesti muutunud: ta suudab rahulikult vaadata telekat, mängida omaette või meisterdada. Isegi söögitegemisel proovib abiks olla ja näiteks kartulit koorida. Varem selliseid asju polnud."

Helen V.

6a poisi ema

 ⭐⭐⭐⭐⭐

"Abi otsimise põhjus oli lapse tunnetega toimetulek. Kui laps oli rahulolematu, siis lõi, näpistas või küünistas ema ja väikest venda. Vihaga uksed paukusid. Sinu soovitusi rakendades oleme jõudnud nii kaugele, et laps julgeb öelda, kui ta on kurb või vihane. Ta annab mõista kui tahab üksi olla või kui tahab lähedust. Kodus on rahunenud käitumine ja nad on hakanud koos vennaga mängima."

Siret P.

6a poisi ema

⭐⭐⭐⭐⭐

"Tänu sinule saime aru, et laps ei taha ilmselt seetõttu lasteaias käia, et kodus käivad paljud asjad tema tahtmise järgi, aga lasteaias ilmselt teisi nii palju juhtida ei saa. Saime aru piiride vajalikkusest ja rakendasime uusi teadmisi. Tänaseks teeme efektiivsemaid kokkuleppeid ja lasteaias käimisega probleeme enam ei ole."

Kristiina A.

4a tüdruku ema

 ⭐⭐⭐⭐⭐

"Algselt oli mure lapse käitumisega, aga sina panid meid tõesti vaatama oma last teise pilguga. Nüüd oskame vaadata ja lahendada probleeme mängimisega (mille peale poleks ise kunagi tulnud). Mängimine on teda ja meid palju aidanud ja meid ka perena lähedasemaks muutnud."

Dagmar P.

4a poisi ema

⭐⭐⭐⭐⭐

"Peale kolimist ja väikese venna sündi muutus suurema lapse käitumine - ta muutus ärevaks, ärritus kergelt ja klammerdus ema külge. Teadsin, et uue pereliikme sünd mõjutab teda, kuid ei arvanud et niivõrd tugevalt. Peale seda, kui hakkasime lapse juhitud mängu mängima, on olukord palju parem. Laps ärritub vähem ja klammerdumist esineb harva. Tunnen, et meile on see hästi mõjunud."

Katrin K.

4a poisi ema